Vaenulikkus teiste vastu tuleneb hirmust ise haiget saada

Agressiivne ja vaenulik käitumine on üks võimalus kaitsta end haigetsaamise eest. Hirmud pärinevad enamasti lapsepõlvest ja varasematest halbadest kogemustest, olgu selleks hirmutekitav isik, halb olukord, suur hingeline trauma, õnnetus, sügav pettumus või raske kaotus. Vaenuliku käitumisega saavutatakse vajalik distants või eraldatus, mis näiliselt kaitseb uute halbade kogemuste eest.

Vaenulikel ja ebasõbralikel inimestel on tavaliselt vähe sõpru ja neil on puudulikud lähedussuhted, sest nende lähedal ei meeldi teistel olla. Ehmatamapanevalt ebasõbralik käitumine, õel sarkasm või plahvatuslik reageerimine häirib ja solvab teisi, mistõttu ongi raske toimivat suhtlusringi leida.




Inimesel endal võib olla kogu aeg tunne, et keegi ei mõista ega soovigi mõista, aga ta ise ei tee midagi selleks, et olukorda parandada. Koolikiusamise taustaks on samuti enamasti alati hirm, turvatunde ja eduelamuste puudumine. Hirm olla teistest eraldatud ja erinev võib olla nii suur, et tehakse pigem ise teistele haiget, loobutakse üldse suhtlusest, elatakse täieliku erakuna või ennasthävitaval viisil. Selline täielik eraldumine annab küll teatud kaitse haigetsaamise eest, aga see võtab ära ka kõik inimlikud rõõmud ja väikesedki eduelamused.

Kui meeste ja poiste vaenulikkus avaldub pigem jõu kasutamises (peksmine, väljapressimine, jõhkrus, enesehävituslik elustiil), siis naiste ja tüdrukute pahatahtlikkus on salakavalam ja peamiselt emotsionaalset laadi (klatð, maine kahjustamine, õelus, peen kiusamine, teiste halvustamine). Ka kõrgel positsioonil inimene võib olla vaenulik, kui kardab ohtu oma koha kaotamisele.




Vaenulikkuse põhjuseks on ikka ja alati enesehinnanguga seotud probleemid. Seesmiselt tasakaalus olev inimene ei tunne mingit vajadust oma üleolekut demonstreerida ega ennast teiste arvelt upitada. Kui seesmine tasakaal on paigast ära, siis võib inimesel olla tunne, et ta vihkab ennast ja teisi või ta tunneb, et teised vihkavad teda ja soovivad talle vaid halba. Ka liiga suur täiuslikkuseihalus ei lase teiste inimestega seotud õnnetundeid kogeda, sest keegi ei tundu piisavalt täiuslik.

Kui vaenulikkus ei ole elustiil, vaid ajutine käitumismuster, siis võib inimest hakata vaevama häbitunne oma halva käitumise pärast.




Igaühel võib elus ette tulla hetki, kus teisi inimesi on raske taluda. Kui teised inimesed eemale hakkavad hoidma, võib hakata vaevama hoopis väärtusetusetunne. Igal juhul on see märk sellest, et midagi on valesti. Kui suhtlus on puudulik, on valikuvõimalusi vähem. Inimene võib ju ise küll aru saada, et ta ei meeldi sellisena teistele, aga ei oska või ei taha midagi ette võtta olukorra parandamiseks. Ta võib isegi aru saada, et on ise selles kõiges süüdi, aga avalikult süüdistab ikka teisi ja otsib vigu vaid väljaspoolt. Sageli ka sellistes asjades, milles tegelikult keegi süüdi pole. Ka iseenda hädades ja halbades valikutes süüdistatakse vaid teisi ega suudeta mõista enda osa oma ebaõnnes. Iga inimene teeb alati ise oma valikud, isegi kui keegi teine teda selles mõjutab, langetab ta ise otsuse. Selle otsuse langetamise eest on vaja alati ka vastutus enda kanda võtta ja mitte teisi hakata süüdistama.




Vaenulikke inimesi on kahte tüüpi: ühed ülehindavad ennast ja peavad teistest paremaks, teised alahindavad ja peavad täiesti väärtusetuks või luuseriks. Halva eest ennast kaitsta püüdes tehakse pigem teistele halba, süüdistatakse enda vigades vaid teisi ega suudeta tunda rõõmu, kui kellelgi läheb paremini. Sellistele inimestele tundubki, et alati läheb teistel paremini. Rahulolematu ollakse kõigega, nii enda välimuse, oma majandusliku seisu, oma töö ja pere ning oma saavutustega, kogu oma eluga. Selline suhtumine saab tavaliselt alguse juba lapsepõlvest. Kui laps kasvab armastavas ja usalduslikus keskkonnas, siis õpib ta juba maast-madalast nii ennast kui teisi inimesi usaldama ja väärtustama.




Hilisemas eas midagi parandada on raskem, on vaja näha palju vaeva, tegelda enda muutmisega teadlikult ja see on pikk ning vaevarikas protsess. Teiste suhtes heatahtliku ja tolerantsena on kergem elada, mis ei tähenda seda, et peaks ise olema ilmtingimata “sinisilmne ullikene” ja laskma ennast tugevamatel ning kurjematel “jalge alla tallata”. Ennast kehtestada saab ka väärikal viisil ja oma vaenulikkust teiste peal välja elamata.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Elukoha horoskoop


Karjäärihoroskoop


Taro kaartide ennustus


Kaelakee: obsidiaan


Peegel: makramee (2 tk)


Barbie nukk (GKH26)


Seinakaunistus


Käevõru: heliotroop


LED küünlad (3 tk)


Skulptuur: noodid


Taro kaardid: Spirit Animal (koos raamatuga)


Kaelakee: ambur



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Related posts